Kalda aia liiliad

Pole just usin blogija viimasel ajal olnud. Aed on lopsakas ilus, marjad ootavad korjamist ja moosiks, mahlaks tegemist. Juba tegin metsvaarikamoosi, mis on minu meelest maailma parim. Kurgisaak tuleb kindlasti kehvem, kui eelmisel aastal. Tomateid võileiva peale saab, aga rohelised nemadki veel.
Liiliad ja päevaliiliad õitsevad täie hooga.

Kuningliilia, võrratult lõhnav!

 
Tundmatu roosa aasia liilia.
Ja teine aasia liilia Centerfold, tema õitses esimest korda ja rikkalikult. Tavaliselt ongi nii, et kevadel mulda pandud hollandi liiliasibulad näitavad oma õieilu järgmisel aastal.

Vanad õitsejad roosa Vermeer ja hästi tume Dimention.

Uskumatult suure ja ühe õiega üllatab African Queen ja vähemalt kahemeerise pikkusega Golden Splendor. Ei ulata peent aroomi kuidagi nuusutama!

Fotol madalamal paistavad punane vana aasia sort, sõbranna kingitus ja kollane, seest täpiline Latvia.
Black Out, mida kevadel lahti harutasin ja paljudesse kohtadesse istutasin, õitseb sama rikkalikult ka uutes peenardes.

Õide on puhkemas veelgi sorte, ootame põnevusega !!!

Kuumad juulikuupäevad

Meeldivad mulle väga. Meil on piisavalt palju jahedust, külma ja pimedust, et mõnedki päevad tunda ennast sooja poolest hellitatuna. Ka hilistel õhtutundidel õue minnes. Eile oli tugev sadu ja äike. Istusin pärast trepil ja tundsin eriliselt hõrku aroomi. Lõhnas öölevkoi! Varsti avab oma tagasihoidlikud õied ka reseeda ja täiendab lõhnabuketti. Külvasin need taimed just ukse juurde peenrasse, et peeni lõhnu nautida.
Algab liiliate õitsemine, esimene nendest avas oma õied. Sorte peaks olema 35 ringis, mõnega kohtun esimest korda. See on aasia liilia Magic Eye. Ei oskagi värvi kirjeldada. Ütleksin roosaka varjundiga punane.

Kiviaia peal õitseb vapralt kukehari. Mõnus kollane vaip.

Saialilled on lihtsalt silmipimestavalt päikesekollased ja toredalt õitseb kelluke. Olen selle juurika aasalt toonud ilmselt ja meeldib talle uues kohas.Varsti toetavad teda naabrid pune, raudrohi, lavendel ja salvei.

Tõotab tulla jälle kaunis päev, lähen kohviga hommikuvärskust nautima.

Seitse pojengi

Ja ongi minu aias seitse kaunist pojengipõõsast. Kaks nendest ilmselt väga vanad, hiiglasuur valgete õitega, arvan, et Maxima Festiva. Õitseb praegu täie hooga, põõsas vajab juba jagamist. Peab selle suure töö sügisepoole ette võtma.

Juba ära õitsenud on teinegi vana asukas meil, jällegi oletan, et nimi on tal Rubra Plena.

Tädi aiast sain uhke roosa lõhnava pojengi. Ei õitsenud ta mitu aastat peale istutamist, nüüd aga teeb seda täie hooga ja lõhnab magusalt.

Sauna juurde istutsin 3 uut sorti. Läksid kõik ilusasti kasvama ja õitsevad. Hästi lõhnab üsnagi vana sort Gardenia, aretatud 1948.

Järgmine on veelgi vanem sort Karl Rosenfeld, aretatud 1908. Oi, tema meeldib mulle väga oma huvitava lillakaspunase värvi ja kompaktse õiekujuga.

Kolmas on nn jaapani õietüübiga Bowle of Beauty, tõeline ilukarikas. Keskel kollane tolmukate kuhilas, mis heledamaks pleegib. Lõhnab temagi.

Ootasin väga kollase pojengi õit, üks õienupp tal oligi, ära see kahjuks kuivas. Peenras mürgeldasid kurjamid, mutid või mügrid. Võitlen nendega kõikvõimalike vahenditega, aga nad on järjekindlad. Põõsas ise on ilus ja roheline, vaatamata jalgealuse õõnestamisele. Oootame siis järgmist suve!
Sellised kuninglikud, ehk õigem on vast õelda, et keiserlikud pojengid elavad minu aias.

Eilsel kuumal suvepäeval korjasin suure topsitäie metsmaasikaid. Maiustasime peale sauna, oh, kui maitsev oli. Täna sajab hommikust saadik, egas midagi. Ajakirjad ja raamatukuhi ootavad lugemist. Vast õhtupoole ikka õue saab.

Aeg kaob ja kaob .....´

Suvigi vahepeal alanud, jaanipäevgi peetud ja pole mahti saanud ridagi kirjutada. Perekondlike sündmuste virvarris, õnneks rõõmsate.
Kurgid kasvavad, ikka katteloori all, tomatid on kosunud ja õitsevad. Istutades olid küll väga kahvatud ja praegu tundub, et on saakigi loota. Esimest korda on kasvamas ka kolm kollase tomati taime. Peenralt saab tilli. peterselli, koriandrit ja redist. Esimesed kuumaasikad on punased, avastasin ma. Metsamaasikad veel mitte, käisin väikesel maasikavälul asja uurimas.
Õitsevad idamagunad. Kahte sorti neid mul ongi, aga uhked, ei jõua ära imetleda.
See on Kleine Tanzerin.

Ning eriti peen ja elegantne Place Pigalle.

Õiseb ka kiviaaia elanik, vastupidav taim, kelle nime ei tea. Järgmisena kirjutan pojengidest.

Sireli, kas mul õnne?

Ikka on! Aed lõhnab imeliselt, sirelid õitsevad. Kahjuks oletatav valge sirel mitte. Võtsin oma linnakodu akna alt põõsalt juurevõsu ja ootan juba mitu
aastat ja tulutult. Kas on ikka valge sirel???
Pettumuse korvavad lilla topeltõieline ja ühekordne hästi tumelilla sirel. Topeltõielised tumedad väikesed põõsad kosuvad veel.

Vahepeal olin abitööline metsatöödel. Nüüd on talvesoe kenasti riidas kuivamas, turvaline!

See on tervitussilt väravas. Algul tundus see mulle tobe, aga kuna meil on alati parasjagu kasse, siis nüüd igati asjakohane ja naljakas. Ja kiviaias on mulle tundmatu linnuke pesa teinud.Tore uudis on ka see, et üle mitme aasta kohendasid pääsulinnud rehe all vana eluaset ja emalind istub pesal, ainult peanupp ja saba paistavad. Kassidele pakub see muidugi tohutut huvi, aga õnneks nad ligi ei pääse. Loodame, et kõik läheb hästi ja pojukesed kooruvad. Oh, seda sidinat ja sädinat siis ja suurt söögiisu ning lennuharjutusi.

Varajased punased pojengid õitsevad, kuninglikud lilled! Püüan kõigist sortidest fotosid teha. Ka kollasel pojengil on üks õienupp, ootan põnevusega. Istutasin ta eelmisel aastal liiga teiste lillede varju, nii ta mul ei õitsenudki.

Ootavad aga tüütud rohimistööd ja porgandid vajavad harvendamist. Sibulad on peenras, nagu sõdurid reas ja küüslaugud on ka võimsad.
Ah jaa, viimane aken on ette pandud. Nüüd on majal ring peal. On veel vaja restaureerida rehealuse aken, väike kuue ruuduga, see on täiesti võimalik. Parandamist, nokitsemist, pahteldamist, värvimist veidi ja tehtud ta ongi! Kui ainult aega leiaks. Peab leidma.

Papagoinimelised ja ema süda

Nädalavahetusel oli abiks noori ja vanu. Poisid tegid metsas puid ja tõid koju, tüdrukud niitsid muru ja lapsekesed olid lihtsalt rõõmsad. Vaatamata sääskede terrorile!
Tulpide õitseaeg hakkab tasapisi otsa saama. Varajased punased pojengid näitavad juba nuppude vahelt õievärvi. Lihtsad ja imeliselt lõhnavad poeedinartsissid rõõmustavad silma. Avastasin peenralt põneva papagoitulbi Black Parrot. Papagoitulbid on natuke naljakad, kräsulised, õitsevad aga kaua.

Toredalt on oma kroonlehed sättinud Cum Laude, tõesti eeskujulikult, kiitusega!

Ja siin on uhke murtud südame põõsas, meie nimetame teda ema südameks. Omapärane ja mõjuv! Ehk teisisõnu südamlik.

Lapsepõlvest on Läänemaa metsadest maikellukeste kõrval meelde jäänud põnev lill. Nüüd tean, et see on kuutõverohi. On Kaldalgi üksainus uhkes üksilduses. Loodan siiski, et paljuneb.

Ning arvatavasti viimane foto tulpidest sel kevadel. Mentonid, tütre kingitus Hollandi reisilt.
Uued ja uued õitsejad ootavad järge.

Kumb on tumedam ?

Olen tähele pannud, et armastan osta lilledest kas hästi tumedaid või siis valgeid sorte. Kõrvuti istutades on efektne. Väga tume on tulp Negrita, lausa sametine.

Teine hästi tume on Queen of the Night. Kumb on tumedam? Raske öelda.

 Puhkesid õide tuhkurenelad, näevad oma pitsivahus imelised välja. Sellel peenral on kogu mu enelate valik.

Kõige selle ilu kõrval panin täna maha kurgiseemned, katteloori alla. Eemisel aastal oli suurepärane kurgisaak, marineerisin oma 100 purki kurke, rääkimata hapukurkidest. Kuna kõigile väga maitseb minu omatoodang, siis tuleb jätkata. Käisin ka naabrinaise juures konsultatsioonil. Tomatid tuleb istutada nädalavahetusel, usaldan tema kogemust. Meil on hästi toredad naabrid, näha nende elamist pole, aga kuulda on, kui Muki haugub. Järelikult rahvas kodus. Vahetame ka taimi, tulin koju siniste siberi iiristega, neid soovisin ammu. Istutasin kohe maha ka, head kasvamist ja õitsemist neile!
Vaatan poole silmaga Eurovisioni, pole just suur telekasõber, pigem loen. Aga peab ju kursis olema, mis Bakuus toimub.

Muruniitmishooaeg algas

Teatan pidulikult, et kartulid on maha pandud, seekord siis mehhaniseeritult. Käis see hõlpsalt ja kiiresti ! Edasine sõltub suuresti ilmataadi heasoovlikusest. Saagita pole küll kunagi jäänud.
Eile sai esimest korda muru niidetud ja seda tegevust jagub sügiseni välja. Mõneti mõtlen nostalgiaga ajale, mil õues kasvas lausa hein ja igast aianurgast võis üllatusi leida. Liiga korralik ja koristatud praegu, aga ilus vaadata seejuures.

Pildilt paistab püramiidjas tamm, kes on ka lõpuks suverüü selga saanud. Kaua aega seisis vapralt kasukas seljas ja pea paljas. Ema kingitus mulle sünnipäevaks.

Täiuslik õis, kas pole? Vana õunapuu tüve taustal.

Siin on näha aastaarv 1927, mille ehitusmeistrid maja ehitamisel kivisse raiusid. Vaatmata kõrgele eale elame veel! Noorenduskuurid on positiivselt mõjunud.

Miss Elegance, eestimaiselt töntsakas. Välismaine "look" pakendil on tunduvalt sihvakam ja peenem. Armas ikkagi !

Jutud kirjas, lähen aeda uudistama. Toimetamised ootavad.

Ikka tulpidest

Tõeliselt kaunis päev oli, toomingad õitsevad ja lõhnavad hullutavalt. Ja see tähendab ka seda, et homme ootab suur töö. Kartulipanek!!!
Ei saa jagamata tulbiilu.
See on Spring Green. Panin maha ühe sibula ja ära ta end peitis. Ning siis ülejärgmisel aastal ilmus ootamatult välja kolme kauni õiega. Huvitav on ta tõesti.

Midagi värvilisemat ka. Narmastulp Canasta. Kaardimäng ka selline olemas. Ei kipu narmastulpe eriti ostma, nad on ilusad, aga kapriissed. Eks palju oleneb ka kliimastikust, mullatingimustest. Nii, et vahel võib pildil lubatu ja peenrareaalsus vägagi erineda. Tõsi küll, Canasta on selline, nagu peab!

Triumftulp ilmselt, tore valgeroosa.

Ja lõpetuseks poseeris kassike heatahtlikult, tavaliselt on nad kärsitud ja jooksevad minema, kui just raskelt ei maga. Ei suutnud pildistamata jätta.