Sajab, sajab lõpmata...

Sooja kevadvihma on muidugi vaja. Vaatan aknast, et mets on vägagi roheliseks läinud. Ja varjundirikas roheline, suvel on lausroheline ja see pole nii põnev. Toimetamise tuhinas ei pane tähelegi, nina maas kogu aeg. Esialgu õue pole asja, teen tubaseid tegemisi.  Pühapäeval on külalisi oodata.
Külvasin vahepeal porgandit, peeti, mitut sorti salateid ja istutasin peterselli ja varssellerit. Muidugi siputasin saialille, kressi ja päevalille seemneid.
Ja panin juurduma sabiina kadaka oksad ja kuna kärpisin oma kahte jugapuud, siis torkasin nendegi oksakesed mulda. Loodan, et juurduvad. Kiviaias oli paras tühimik, nüüd on see kenasti täidetud.

Ja kuidas mahub Sõbrake väikesesse korvi? Kassid armastavad millegipärast kõrgemaid positsioone. Ikka kapi otsa sätivad magama, vahel reedab salakohta vaid vali norskamine!