Koduloomadest ja muust

See on esindusfoto Sõbrakesest, kassist, kes ei räägi. Leidsin ta aastaid tagasi linnast just enne jõule. Oli vast paarikuune, mis temaga juhtus, ei tea. Praegu on ta ülisõbralik maakass. Käisime temaga ka operatsioonil, titatega enam muret pole. Ja veel on klassikaline triibuline ehk Tripsu, Sõbrakese esimene laps. Suurte ümmarguste silmadega ja hästi jutukas. Mis vahel tüütab.

Tripsul on pojake, Topsik, tema on valge nagu vanaemagi. Suur hella hingega poisivolask, kes  sülle kipub.  Ja küla vahele kaklema ei lähe.
Olen nn kassiinimene, koertesse suhtun kerge umbusuga. Ehk on põhjus peidus kauges lapsepõlves, olen kaks korda hammustada saanud. Sellest piisas.

Veel on meil 11 kana, 3 musta ja 8 pruuni. Munavabrik töötab täie hooga, jagub kõigile. Mis on väga positiivne, arvestades hinnatõusu. Tibud on väga sõbralikud linnud, võtan vahel mõne sülle, küll läheb jutustamiseks. Kui ainult aru saaks! Nad  on juba nädalapäevad õues oma aias ja toimetavad rõõmsasti.